Garmen Vallikivi ja Piret Mädamürk
Eesti Huvikoolide Liit korraldas 29.02 – 01.03.2024 Narvas huvihariduskonverentsi PIIRideta huviHARIDUS
Jaga oma arvamust konverentsi kohta siin: https://forms.office.com/r/h5STtJsSXQ
Konverentsi pildigalerii on leitav siin: https://flic.kr/s/aHBqjBgfAY
Huvihariduskonverents „PIIRideta huviHARIDUS toimus 29.02-01.03.2024 Narvas, kus Vaba Lava saal oli täitunud huviharidusega seotud inimestega üle kogu Eesti.
Konverentsi juhatas sisse päevajuht Jevgeni Timoštšuk.
Konverentsi avasõnad lausus Narva linnapea Jaan Toots, kes rõhutas, et huviharidus on suur osa haridusest ning laialdane haridus tuleb just huviharidusest. Eestikeelesele huviharidusele saab üle minna siis, kui lapsed juba riigikeelt oskavad. See on kõigi narvalaste ühine soov ja eesmärk.
Pärast avasõnu jagas päevajuht osalejatele QR-koodi, mille abil said laudkonnad kirja panna huvihariduse valdkonna väljakutsed ja tugevused.
Päeva jätkas veebiülekandes Tallinna Kunstikooli direktor Märt Sults, kes tegi videovahendusel kõigile saalis osalejatele väikese ülevaate kunstikooli renoveerimise protsessist. Uued õppeklassid võimaldavad lisaks emotsioonide tekkimisele heli-ja videotehnika abil luua otsetee maailma, et saaks tunde osta ja müüa ka distantsilt. Sults julgustas kõiki juhte mitte arg olema, vaid suurelt unistama ja tegutsema, esitledes Tallinna Kunstikooli, mis on väike punkt gloobusel, aga gloobus olla meie endi kätes.
Muusik ja ettevõtja Reigo Ahven tegi läbi praktiliste harjutuste ettekande teemal „Muusika rakendamine huvihariduses õpetab õppima“. Reigo sõnul on muusika ühiskonna vitamiin. Kaasates publikut sai kinnitust, et kuulmine on see instrument, mis meid õppima õpetab.
Tartu Waldorfgümnaasiumi muusika-ja draamaõpetaja Külli Aavakivi omab Narvaga sidet läbi Kooliteatrite Riigifestivali. Külli rõhutas meeskonnatöö ja terviku kogemist. Akadeemilisi teadmisi mitte pisendades saab tunde-ja tahtekasvatust arendada läbi kunsti ning vaimne tervis on olulisel kohal teatriõpetuse kontekstis. Lõpetuseks jäi kõlama, et teater ja kultuur on elu loomulik osa ning kunstil on võimas jõud muuta ja mõjutada maailma.
Lääne-Harju Muusika-ja Kunstide kooli direktor Mihkel Tikerpalu tekitas põnevust, võrreldes lõimingut muinasjutulise imeloomaga ning tõi paralleele šaakaliga, et temast räägitakse palju, aga näinud on vähesed. Tikerpalu tõi välja lõimigu protsessis õpetaja, õpilase ja laiema vaate. Lõimumise toimumiseks on oluline koolidevaheline koostöö ning isiksuseomadustena on vajalik tahtejõulisus, paindlikkus ja avatus.
Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski rääkis huvihariduse mustritest Tartu linnas. Abilinnapea jaoks on huviharidus nagu haridus, ainult huvitavam. Kududes mustrid lõime erinevate seaduste alusel, tunnistas abilinnapea, et piirid tulevad ikka ette. Piire on palju ja piirid takistavad lõimumist. Ettekandja sõnul on Tartus olukord piisavalt dünaamiline, et toetada noorte arengut.
Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Dmitri Vergun alustas kõnet lootusega, et ka järgmise aasta konverents toimuks Narvas. Dmitri Vergun andis ülevaate munitsipaalhuvikoolidest ning rõhutas, et huviharidusel on Narva linnas oluline roll. Kõike püütakse säilitada ja lapsed peavad saama huvihariduses osaleda normaalsetel tingimustel.
Päeva lõpetas paneeldiskussioon, kus osalesid Reigo Ahven, Lemmit Kaplinski, Margit Mikk, Mihkel Tikerpalu ja Rasmus Kits. Arutluses olid huvihariduse väljakutsed raha ja koostöö, lõimimine ja ka küsimus, kas tulevikus võiks olla üldharidus ja huviharidus koos.
Diskussiooni tulemusena leiti, et raha juurde ei tule, tuleb teha valikuid ja prioriteedid paika panna; suunates raha huviharidusse, investeerime tulevikku; „kastist“ välja mõtlemine on suurepärane. Arutluse tulemusena jõuti arvamuseni, et üldharidust ja huviharidust ei tohiks lõpuni lõimida, siin on sotsiaalne aspekt; huvihariduse tase võiks olla absoluutne tase ning mitmekülgsus ja mitmekesisus on silmnähtavad tugevused.
Konverentsi esimese päeva lõpus esinesid Narva Laste Loomemaja vokaalstuudio solist ning tantsustuudiote Liigutus ja Varjud tantsurühmad.
Konverentsi teise päeva ettekanded juhatas sisse Rasmus Kits (vabakutseline õpetaja, Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhatuse Liige) intrigeeriva pealkirjaga ettekandega „Kust tuleb raha? Oma ettekandes osutas ta, et uus ajastu toob välja uued standardid. Tulevikuvaates juhib huviharidus haridusmaastikku, sest huviharidus mõjutab haridusteed rohkem, kui arvame. Rahaküsimusele andis vastuse mõnus mõistujutt, kus raha tuleb kapist ning tuleb enda kasuks tööle panna. Sõnumiks jääb ikka see, et vedurid, kes me lõimumisvankrit veame, oleme me ise. Nii saame klaasseina osapoolte vahel purustada.
Päeva jätkas veebivahendusel Haridus- ja Teadusministeeriumi Noorte- ja andepoliitika osakonna huvihariduse ja noorsootöö juht Tormi Kotkas ettekandega „Formaal- ja mitteformaalõppe lõiming- kohtumine poolel teel?“. Tormi ettekanne keskendus 2021.-2023.a. toimunud lõiminguprojekti „Noorte edu toetuseks – võimekuse arendamine mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega“ (ICF, mõttekoda PRAXIS, Civitta Eesti Ja Tallinna Ülikool) raportist selgunud osapoolte rollidele (riik, KOV, üldhariduskool, mitteformaalse õppe pakkujad, õpilane ja lapsevanem) ja ülesannetele lõimingu rakendamise edukuse tagamisele. Saadi ülevaade fookusesse võetud mitteformaal- ja formaalõppe lõimimise lahendustest, toimub see siis MFÕ arvestamisena kohustusliku õppeaine või mooduli osana, valikõppeainena, mooduli või kursusena või vabaainena.
Oma lemmikteemast “KOOSTÖÖ – huvikool + lapsevanemad + üldhariduskoolid + kogukond” rääkis Kose Huvikooli kunstiosakonna õppejuht ja õpetaja ning Eesti Kunstikoolide Liidu juhatuse liige, Margit Mikk. Margit tõi välja, et pea kõik tuleviku kui praegused töökohad vajavad koostööle suunatud inimesi. Nii on lõimitud kunsti ja muusikat heategevuslikul eesmärgil ning kunsti ja robootikat tehnoloogia võimaluste propageerimiseks.
Konverentsi pildigalerii on leitav siin: https://flic.kr/s/aHBqjBgfAY
Viimase esinejana lõpetas ettekannete osa Viljandi Huvikooli direktor ja Eesti Huvikoolide Liidu juhatuse liige Piret Mädamürk teemaga “Huviharidusest ja lõimumisest Eesti Huvikoolide Liidu vaates.” Ettekanne algas väikese ajaloolise ülevaatega tänaseks 30- aastaseks saanud Liidu algusaastatest, liikmetest ja valdkondlikest eripäradest. Mädamürk rõhutas, et huviharidus on oskuste, kogemuste ja teadmiste eluline lõimija. Peamise sõnumina jäi kõlama, et toetamaks lõimingute toimimist üldhariduskoolide ja huvikoolide vahel, on vaja osapooltel tulla ühise laua taha ning õppida üksteise tööiseloomu, eesmärke ja õppekava paremini tundma.
Edasi said konverentsikülalised külastada Narva Keskraamatukogu ja Narva Gümnaasiumi.
