Kiviõli Kunstide Koolis toimunud huvihariduskonverents „PIIRideta huviHARIDUS“ keskendus lõimingu tegelikule sisule ning sellele, kuidas huviharidus ja üldharidus saavad koos toetada õppija arengut. Arutelud, näited ja esinejate vaated tõid esile nii võimalused kui ka kitsaskohad, mis kujundavad lõimingu tulevikku Eestis.
Konverentsi fotogaleriid saab vaadata siit:
https://flic.kr/s/aHBqjCB2wi
Ootame väga teie tagasisidet, et järgmised kohtumised oleksid veel sisukamad. Tagasisidevorm on avatud siin:
https://forms.office.com/r/4hCQYa2Rh8
Kiviõli Kunstide Koolis toimus 14. novembril huvihariduskonverents „PIIRideta huviHARIDUS – Kas lõimingul on piirid?“, mis tõi kokku 75 osalejat eri paigust üle Eesti. Esindatud olid era- ja munitsipaalhuvikoolid, üldhariduskoolid, huvihariduse katusorganisatsioonid ning mitmed teised valdkonna partnerid.
Konverentsi juhtis Marika Saar, hariduskorralduse eestvedaja ja strateegiakonsultant, kelle käe all kujunes päev sisukaks ja hästi juhitud tervikuks.
Päeva avas Lüganuse vallavanem Dmitri Dmitrijev, kes käsitles huvihariduse rolli kogukonna arengus. Seejärel mõtestas Kiviõli Kunstide Kooli direktor Jaanus Põlder lõimingu tegelikku olemust, tuues välja päeva ühe mõjukaima mõtte:
„Lõiming kui liitmine – mitte kui asendamine. Kui põhikool õpetab algtaset ja huvikool süvendatumalt, siis need täiendavad teineteist.”
Päeva jooksul ilmnes korduvalt, et „lõiming“ ei tähenda praegu kõigile sama – selle all mõistetakse nii tunnivabastusi, hinnete ülekandmist, ühiseid kursusi, ruumide ristkasutust, üldhariduskooli tundide toimumist huvikooli ruumides, huvikooli õpetajate tundide andmist üldhariduskoolis kui ka süstemaatilist koostööd. Erinevad arusaamad on loonud nii edulugusid kui ka segadusi, mistõttu on vaja ühist arusaama ja raamistikku.
Haridus- ja Teadusministeeriumi Noorte- ja andepoliitika osakonna huvihariduse ja noorsootöö juht Tormi Kotkas (kellel ei olnud võimalik teiste töökohustuste tõttu kohapeal osaleda) rõhutas, et üleriigilised täpsustatud juhised valmivad 2026. aasta alguses, et pakkuda koolidele ja huvikoolidele ühtsemat ning selgemat tegutsemisruumi.
Esimest korda kõneles konverentsil noor — Shaté Tantsukooli süvaõppur ja Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Lisell Ojamets, kes avas õppija vaatenurga ja tõi esile, kuidas sünkroniseeritud õpe toetab noore arengut loovuse, keskendumisvõime, visaduse, eneseteadlikkuse ja analüüsioskuse kaudu. Tema kogemus tõi inimlikult esile konverentsi ühe keskse sõnumi: kõige keskmes on laps ehk noor – tema teekond, heaolu ja areng, mida ei tohi lõimingu planeerimisel ega korraldamisel kunagi unustada.
Kohtla-Nõmme Kooli direktor Mariliis Oder jagas kogemusi sellest, kuidas kool ja kogukond saavad ühise eesmärgi nimel õppijat toetada. Rae Huvialakooli direktor Сийри Лайд tõi välja konkreetsed võimalused, millega koolid ja huvikoolid saavad õppijale luua paindlikke ja mõtestatud õpiteid. Mõlemad ettekanded näitasid, et lõiming toimib kõige paremini seal, kus koostöö on igapäevane ja vastutus selgelt jagatud.
Päeva jooksul kujunes mitme esineja käsitlustest ühtne arusaam, et lõiming eeldab:
- ühist keelt ja selgitamist, mida lõiming täpselt tähendab,
- avatud suhtlust koolide, huvikoolide ja teiste osapoolte vahel,
- mõtestatud praktikat, mis toetab õppija ajakasutust ja koormuse tasakaalu,
- usaldust ja järjepidevust,
- kohalike omavalitsuste rolli silla loomisel huvihariduse ja üldhariduse vahel,
- ning valmisolekut õppida nii senistest õnnestumistest kui ka kitsaskohtadest.
Hariduskorralduse vaadet avas Marika Saar, rõhutades, et lõiming ei ole tehniline protseduur, vaid mõtteviis, mida on vaja koos kujundada ning mis peaks liikuma inimesekesksusest süsteemipõhiseks. Hea koostöö eeldab jagatud eesmärke, läbipaistvaid tööprotsesse ja õppija vajadustest lähtuvat juhtimist.
Konverentsil osalesid spetsialistid kõigist Eesti piirkondadest, enim Põhja-, Lõuna- ja Kirde-Eestist, mis kinnitab, et lõiming kõnetab kogu haridusmaastikku.
Osalenute sõnul konverents:
- aitas paremini mõista lõimingu tegelikke eesmärke,
- pakkus uusi ideid ja tuge partnerite paremaks kaasamiseks,
- andis julgustust ja inspiratsiooni praktiliste lahenduste loomiseks,
- pakkus võimalust kohtuda kolleegidega eri piirkondadest,
- ning tugevdas arusaama, et koostöö ei ole üksiku asutuse pingutus, vaid ühiselt kantud teekond.
Päeva lõpetas sisukas paneelarutelu, millega võeti kokku ja arutleti päeva jooksul kõlanud mõtete üle ning järeldati, et lõiming peab olema õppija-keskne ja sisuline, mitte vormiline või tehniline. Kui huvikoolid ja üldhariduskoolid tegutsevad koos, saavad nad toetada noort terviklikult – loovuse, motivatsiooni, uudishimu, vastutuse ja üldpädevuste arengus.
Konverentsi õnnestumisele aitasid kaasa kõik esinejad ja osalejad, kelle avatus ning kogemuste jagamine lõid innustava ja usaldusliku aruteluruumi.
Eraldi täname Haridus- ja Teadusministeeriumi toetuse ning Kiviõli Kunstide Kooli sooja vastuvõtu eest.
