Eesti huvikoolide liidu juhatuse liige ja Rae huvialakooli direktor Siiri Laid ütles, et võimalik huvihariduse kärbe mõjutaks negatiivselt õpetajate palku ning lapsevanemate rahakotti.
Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil tõdes haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200), et huvihariduse raha kärpimise küsimus on laual. „Sellepärast, et see on toetusmeede, ja kuna toetused on kõik kärpe all, on ta kärpearvutuses sees,“ sõnas Kallas. „Aga kas me huviharidust konkreetselt sellelt realt kärbime ja kui palju me kärbime, seda otsust täna ei ole.“
Laid tõdes Delfile, et võimalik kärbe mõjutaks huvihariduse toimimist ning kahjuks negatiivselt. „Näiteks mina ise tegutsen Rae vallas ja vald kaotab selle nn Robin Hoodi (omavalitsuste tulubaasi ümberjagamine) tõttu päris suure summa raha, ja kui nüüd see summa, mis tuli huvihariduse toetusest – mis ei ole küll väga suur raha Rae valla jaoks, aga kindlasti oluline –, ära võetakse, siis võib väheneda huvihariduse mitmekesisus,“ sõnas ta.
Laid lisas, et kindlasti saaks enim pihta erahuviharidus, sest KOVid toetavad seda peamiselt huvihariduse toetusest, mida maksab riik. Võib ka juhtuda, et KOVid ei toetaks erahuviharidust enam üldse.
Seda, et mõni huvikool täiesti kinni läheks, Laid ei usu. Tema sõnul kannataksid kärpe tulemusel pigem huvikoolide õpetajate palgad ning lapsevanemate rahakott. „Eeldan, et päris 100% kulukatmiseni ei lähe, aga summad võivad suureneda,“ ütles Laid ja märkis, et juba sellel sügisel on õppetasud suurenenud.
Huvihariduses ei ole järelkasvu
Laidi sõnul on juba ka näha, et õpetajad lähevad pigem tööle üldhariduskoolidesse, sest seal makstakse rohkem. Seega on järelkasvuprobleem tabanud ka huvikoole.
Õpetajate puuduse tõttu aga väheneb ka võimalus pakkuda lastele trenne. „Ma ei kujuta ette, kui me räägime siin laulu- ja tantsupidudest, siis kuidas pärast on. Või kui noored ei tee trenni, kui nad ei alusta lapsena, siis olümpiavõitjat meil ei tule,“ märkis ta.
Nagu üldhariduskoolideski nii on ka huvihariduse õpetajate keskmine vanus pigem kõrge. Laidi hinnangul seetõttu süsteem veel püsti püsibki. „Eesti huvihariduses on väga palju tublisid tegijaid, kes ei mõtle selle raha peale nii, aga nad on sellises vanuses, et neil ei ole kaelas pangalaenu, ja see ongi see, millel see täna püsib. Aga kui tuleb noor inimene, siis tal on vaja sellist palgasummat, et pank seda aktsepteeriks, ja kui ta seda ei saa, siis ta läheb ja otsib teise töö.“
Samuti võib kärbe pärssida ka muud tegevust, millega Eesti huvikoolide liit praegu seotud on. Näiteks puudub Laidi sõnul detailne ülevaade Eestis pakutavast huviharidusest ning ministeeriumiga on seda arutatud. Muudatused aga nõuavad raha ja seega võib selle koostamine lükkuda kaugesse tulevikku.
Kärpimise fookus ei peaks olema lastel
Huvihariduse kärpimist ei poolda ka regionaalminister Piret Hartman (SDE). Valitsuse pressikonverentsil kommenteeris Hartman, et teema riivab teda isiklikult.
„Tõenäoliselt need kärpearutelud seisavad meil ees ja me saame ülevaate sellest, mida ministrid plaanivad. Aga huviharidusega olen ma isiklikult olnud ka väga palju seotud, just selle tänase kontseptsiooni väljatöötamisega. Kui me räägime sellest, et soovime õpetajaid väärtustada, siis ma arvan, et formaalharidus ja mitteformaalharidus on need, mille puhul ei peaks ühte eelistama. Tänasel päeval on huvitegevuse rahaga seotud väga paljud mitteformaalhariduses olevad õpetajad. Ma tõesti väga loodan, et me leiame teistsuguseid võimalusi, kui seada see kärpefookus lastele,“ ütles Hartman.
Kristina Kallas aga täpsustas, et haridusvaldkonda ootab ees ligi 80 miljoni eurone kärbe ja kõik on seotud õpetamisega. „Haridusvaldkonnas ei ole kedagi teist, kes tööd teeb, peale õpetajate. Kas nad on huvihariduses, kõrghariduses, üldhariduses või kutsehariduses. Kõik on õpetajad. Kõik need kulud on õpetajatega seotud, nii et seda ootust, et hariduse valdkonnas jääb keegi kärpest puutumata, on väga raske endale seada. Me peame riigieelarve pikas vaates jätkusuutlikule rajale saama,“ rääkis Kallas.
Siiri Laid ütles, et nad saavad hästi aru, et raha kuskilt juurde ei tule ja majanduslik olukord on keeruline, kuid nad väga loodavad, et huvihariduskulu kärpima ei hakata. „Huviharidus ei tohiks olla valdkond, kust kärbitakse, sest see on niigi alarahastatud võrreldes üldharidusega.“
