Siit leiate mõningaid viiteid nõuetele, mis on kehtestatud nii munitsipaal- kui ka erahuvikoolidele. Kindlasti ei ole siin kirjutatu ammendav. Vajalik on tutvuda kõigi õigusaktidega, mis teie organisatsiooni tööd reguleerivad.
Peamised õigusaktid, mis reguleerivad huvihariduse valdkonda, on järgmised:
Mis on huviharidus?
Huviharidus on hariduse liik ning on üks osa Eesti haridussüsteemist.
§ 2. (4) Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus üld-, kutse- ja huvihariduseks.
§ 13. Huviharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud süsteemse juhendatud tegevuse käigus vaba tahte alusel tasemeõppest, täienduskoolitusest ja tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks.
Mis on huvikool?
Huvikool on haridusasutus, kus omandatakse huviharidus ning huvikoolide tegevuse alused kehtestatakse huvikooli seadusega.
Huvikool võib olla nii avalik haridusasutus (kohaliku omavalitsuse üksuse asutus) või erakoolina loodud
§ 3. (2) Haridusasutused on eelkõige koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täienduskoolitusasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused.
HaS
§ 3. (1) Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades.
§ 2. (1) Erakool on äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, osaühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud sihtasutuse või mittetulundusühingu (edaspidi pidaja) asutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli pidaja põhikirjast ja erakooli põhikirjast.
(2) Erakooli liigid on:
11) huvikool;
Kas teadsite, et huvikool tuleb registreerida EHIS-s?
Kõik huvikoolid peavad olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ehk EHISes.
See nõue kehtib nii munitsipaalhuvikoolidele kui ka erahuvikoolidele.
§ 5. Kooli pidajal on õigus pidada huvikooli, kui see on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis.
§ 6. (1) Kooli pidaja esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile huvikooli registreerimise taotluse hiljemalt neli kuud enne planeeritavat õppeaasta algust.
HuviKS
§ 4. (2) Huvikool loetakse asutatuks alates kooli ja esimese õppekava registreerimisest Eesti Hariduse Infosüsteemis.
§ 5. (1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) õppetöö läbiviimine käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud erakoolis;
Huvikooli nimi
Huvikooli nimi peaks olema võimalikult unikaalne ja kergesti mõistetav. Nimi ei tohi olla teise õppeasutuse nime sarnane ega eksitav.
§ 4. Huvikooli nimi peab selgelt erinema muudest Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppeasutuste nimedest ega tohi olla eksitav huvikooli eesmärgi, tegevuse, kooli pidaja, õigusliku vormi ja huvikoolis omandatava hariduse suhtes.
§ 3. (1) Erakooli nimi peab selgelt erinema teistest Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppeasutuste nimedest.
(2) Erakooli nimi ei või olla eksitav erakooli eesmärgi, tegevuse, pidaja ja õigusliku vormi osas.
