15.-17.märtsil 2023 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis toimunud huvihariduskonverentsil „Piirideta huviharIDus“ esinesid ettekannetega väga põnevad ja kõnekad huviharidusega seotud persoonid.
Konverentsi alguses pärast tervitussõnu esitas päevajuht Jevgeni Timoštšuk külalistele QR koodi abil vastamiseks soojendusküsimuse „Mis on huviharidus ja mida see tähendab?“
Esimesena sai sõna kultuuriminister Piret Hartman, kes rõhutas hariduse ja kultuuri omavahelist tugevat seost ning et huviharidusel on ülioluline roll kultuuri jätkusuutlikkusel. Tähtis on, kuidas me tegeleme laste ja noortega, et ka neis kultuuriteadlikkus, armastus ja kirg kultuuritarbimise vastu jätkuks. Ministri sõnul on vaja seostada omavahel formaalne ja mitteformaalne haridus. Valdkonna muutusteks on sellele vaja pöörata palju tähelepanu, keskmes peab olema laps ja suureks väljakutseks on õpetajate väärtustamine.
Tähtis on, kuidas me tegeleme laste ja noortega, et ka neis kultuuriteadlikkus, armastus ja kirg kultuuritarbimise vastu jätkuks.
Väga ilmekalt esines kultuuriministri nõunik ja Elva valla volikogu haridus-ja noorsootöökomisjoni esimees Marika Saar, kelle ettekanne põhines Elva valla kogemusel. Arutledes, kuidas kohalikku tasandit nügida ja kuidas seal võiks olla asjad korraldatud, rääkis Marika Saar kaheksast kastist: strateegilisest planeerimisest, kättesaadavusest, kvaliteedist, infost, rahastusest, koostööst, konkurentsist ja lõimingust. Marika on seisukohal, et huvikoolide ja huvihariduse eesmärgid peaks KOVides olema võetud strateegilistest dokumentidest. Probleemkohaks tõi ta välja õpilaste osalemise teiste omavalitsuste huviharidusasutustes ning rõhutas, et õpetaja tööd tuleb mõtestada kui tervikut ning ka huvikoolide juhtide toetamist ja nõustamist ei saa unustada. Kõlama jäi ütlus, et eesmärk ilma plaanita on lihtsalt unistus!
Huvikoolide ja huvihariduse eesmärgid peaks KOVides olema võetud strateegilistest dokumentidest.
Huvihariduse olukorrast Narvas rääkis Narva linnapea Katri Raik, kes tõdes, et huviharidus on üks võimalus toetada eestikeelset õpet ja huviharidust tuleks vaadata tervikuna haridussüsteemis.
Huviharidus on üks võimalus toetada eestikeelset õpet.
Kohtla-Järve hariduse ja noorsootöö peaspetsialist Alla Voldeks tõi kuulajateni ka ülevaate Kohtla-Järve huviharidusest ning väga inspireerivalt esitleti Ida-Viru huviharidust, mille tutvustus oli Kerda Eiertil ülesehitatud Aafrika vanasõnale „Sadas küll mäetipus, aga üleujutus tekkis orus.“
Õiguskantsler/lasteombudsman Ülle Madise mõtleb veel tänagi tänutundega inimestele, kes teda on lapsepõlves kõige enam mõjutanud ja eluteele kaasa andnud huvisid ja kogemusi. Madise sõnavõtt kinnitas, et eluks ühiskonnas peame ette valmistuma juba lapsepõlves, see on piirideta tervik.
Eluks ühiskonnas peame ette valmistuma juba lapsepõlves, see on piirideta tervik.
Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna huvihariduse valdkonna juht Tormi Kotkas alustas oma ettekannet ukulele sõrmitsemisega, näidates sellega huvihariduse olulisust. Tormi määratledes huviharidust noorsootöö kaudu. Piiri huvihariduse ja noorsootöö vahele tõmbab mõlema identiteedi kujundamine ja arendamine. Huviharidusega tegelevatele inimestele oli lohutav kuulda, et liigutakse suunas need kaks valdkonda lahutada. Muutused mõjutavad kõiki ja muutustega peame kõik tegelema. Tormi defineeris lõimingut järgmiselt: see on indiviidi õpitee kujunemiseks tingimuste loomine kõiki hariduse osi kaasavalt. Tingimuste loomist võrdles ta kaardimajaga, kui üks kaart välja tõmmata, kukub maja kokku. See näide eeldab, et koostööd peavad tegema kõik inimesed erinevatest institutsioonidest. Tormi rääkis huvihariduse õpetajate kvalifikatsiooninõuetest ja kutsestandardist, koostööst huviala valdkondade katusorganisatsioonidega ning unistas häälekalt, et 10 aasta pärast ei oleks me samas kohas, kus täna.
Et 10 aasta pärast ei oleks me samas kohas, kus täna.
Nagu mitmedki teised esinejad, tõi ka Andres Kask (Eesti Huvikoolide Liit) näiteid elust enesest ja rääkis kokkupuutest teatriga. Eelkõnelejatega sarnaselt võrdles Andres haridust ja kultuuri ning pidas suurimaks väljakutseks kõikide huviharidusvaldkondade efektiivset koondamist.
Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor Irene Käosaar rääkis provokatiivse alatooniga huviharidusest ja huvitavast haridusest. Kõnes rõhutas veel koolikultuuri ja väärtusi. Võtmeülesanne on koolijuhil, kes saab aru väärtushinnangutest ja kellele on oluline õpilase areng. Kuigi jäi ka selles kõnes kõlama õpetajate puudus, on Irene sõnul õpetajate kvalifikatsiooni kõrval kordades olulisem õpetaja inimlikkus.
Võtmeülesanne on koolijuhil, kes saab aru väärtushinnangutest ja kellele on oluline õpilase areng.
Programmeerimise huvikooli EDUKOHT direktor Siimon Härm rääkis tehisintellektist ja kas seda võib lubada koolidesse. Samuti puudutas ta finantskirjalikkust ja küberturvet. Ta rääkis ka IT huviharidusest ja selle tähtsusest maailmas ning mainis, et kriitiline mõtlemine on tõusmas esikohale. Siimon rõhutas, et igal lapsel on andeid, mida arendada. Peab ainult looma selleks paremaid võimalusi, siis on ka rohkem huvilisi.
Igal lapsel on andeid, mida arendada.
Siiri Laid (Eesti Huvikoolide Liit) otsis vastuseid küsimusele, mis seab piirid huvihariduses? Hetk hiljem analüüsis ta huviharidust kui inimese ID-d läbi identiteedi sünonüümi, milleks on enesetaju. Huviharidus annab meile enesetaju, õpetab käitumisnorme ja väärtusi, loovuse arengut. Huviharidus võimaldab eduelamusi kõigile lastele, seob inimesi ühise huvi kaudu. Me ise ei tohi piire seada, manitses Laid.
Me ise ei tohi piire seada.
Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse juht Anne Kivimäe rääkis samuti huvihariduse väärtusest. See on suurem, kui seda hinnata suudetakse nii noorte, vanemate kui ühiskonna poolt. Suur väärtus saab teostuda juhul, kui see on noore jaoks relevantne ja pole elitaarne ja kui see pole mitte instrument vaid eesmärk. Piire pole huvihariduse väärtuse kirjeldamisel. Kivimäe tegi üleskutse huvikoolidele kontaktide loomiseks, et noored saaks kokku ja rohkem tunda väärtusruumide ühtsust.
Piire pole huvihariduse väärtuse kirjeldamisel.
Jane Miller-Pärnamägi ja Meeli Pärna (Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu juhatuse liikmed) tekitasid publikule positiivse meeleolu praktilise harjutusega mõistmaks, miks huvihariduse valik võib lapsele raskeks osutuda.
Huvihariduse teemadel ja huvihariduse vajalikkusest rääkisid veel Kabala Lasteaed-Põhikooli direktor Pille Lille ning Rae vallavanem Madis Sarik.
Esimese konverentsipäeva lõpetas paneeldiskussioon, kus osalesid Tormi Kotkas, Madis Sarik, Heilo Altin, Jane Miller Pärnamägi, Margit Mikk ja Siimon Härm.
Päevajuhi poolt tõstatatud küsimusele „Mis on meie huvihariduse tulevik?“, tuli mitmeid lootustandvaid vastuseid: õpetaja roll saab oluliseks; inimene peab olema sõber iseendaga; huviharidus saab väga oluliseks; märksõnaks ennast juhtiv õpilane; huvihariduses piirid lahustuvad; kõik süsteemiosad saavad aru, et me kõik oleme väärtuslikud ja meil kõigil on oma roll täita õpilase kujundamisel.
Diskussioonil osalejad pidid lõpetuseks lubama, mida nad saaks teha huvihariduse arendamiseks/ellujäämiseks? Lubati viia lõpuni kvaliteedihindamise mudeli elluviimine Eestis, nügida noori, et nad oleksid ettevõtlikumad, võidelda tuleviku eest luua rohkem tingimusi IT ja tehnikahuviringide jaoks.
Konverentsil esimese päeva lõpetasid kontserdiga Narva Muusikakooli akordioniansambel ning Narva Laste Loomemaja laulu- ja tantsulapsed.
Konverentsi teine päev oli praktilist laadi ja põhirõhk kogemuste saamisel ja vahetamisel. Alustati tuuriga Narva Laste Loomemajas, seejärel andsid põhjaliku ülevaate oma tegemistest Narva Laste Loomemaja direktor Galina Moldon ja Sillamäe Huvi-ja Noortekeskuse Ulei direktor Natalja Jermakova.
Elva Huviala-ja Koolituskeskuse noorsootöötaja tõi konverentsil osalejate ette erinevaid pakendeid ebatervislikust toidust, mille kõrvale oli kotikestes kaalutud suhkur, mida maiused sisaldasid. Dagmary esitles, kuidas ta õpilastele räägib näitlike vahenditega tervislikust toitumisest.
Enne kui asuti Narva Kunstikooli ja Narva Noorte Meremeeste Klubi külastama, said soovijad osaleda vitraažimaali, batika, niplispitsi või nahale pressi töötubades.
Konverentsil osalejad said uudistada Narva Victoria Bastioni ning enne koduteele asumist ka Narva Hermanni linnust.
