{"id":849,"date":"2019-09-05T00:00:03","date_gmt":"2019-09-04T21:00:03","guid":{"rendered":"https:\/\/huvikoolideliit.ee\/?p=849"},"modified":"2019-09-05T00:09:19","modified_gmt":"2019-09-04T21:09:19","slug":"egge-kulbok-lattik-huviharidusest-rahvastiku-vaates","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/huvikoolideliit.ee\/ru\/egge-kulbok-lattik-huviharidusest-rahvastiku-vaates\/","title":{"rendered":"Arvamus: Egge Kulbok-Lattik: huviharidusest rahvastiku vaates"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Huviharidus v\u00e4\u00e4rib senisest suuremat t\u00e4helepanu, riiklikult m\u00f5testamist ja eesm\u00e4rgistamist rahvastiku \u00fcldise arengu kontekstis ning ka tervikliku s\u00fcsteemina korrastamist, sedastab Egge Kulbok-Lattik oma kommentaaris.<\/strong><\/p><\/div>

15. aprilli konverentsil “Tark ja tegus Eesti 2035”<\/a>, juhatati sisse uue haridusstrateegia loomise protsess, mis juunis j\u00e4tkub ja valmib aastal 2021. Haridusstrateegia h\u00f5lmab nii hariduse, teaduse, keele kui ka noorsoot\u00f6\u00f6 valdkondi, mis iga\u00fcks on mahukas ja teemaderohke, ning konverentsil need k\u00f5ik kiirkorras ka \u00fcle k\u00e4idi.<\/p>

K\u00f5igepealt tutvustati Eesti tulevikuhariduse visiooni, mida esitlesid eelnenud arutluste ja anal\u00fc\u00fcsi tulemusena kolme ekspertr\u00fchma juhid (v\u00e4\u00e4rtuste, sidususe, konkurentsiv\u00f5ime), Tartu \u00fclikooli professorid Margit Sutrop, Marju Lauristin ja Raul Eamets. Nad p\u00fc\u00fcdsid m\u00e4\u00e4ratleda nii \u00fcldisi suundumusi kui ka oma t\u00f6\u00f6r\u00fchma fookust arvestades \u2013 milline on maailm ja Eesti aastal 2035 ja milline on tulevikusobilik haridusk\u00e4sitlus.<\/p>

Muuhulgas kerkis esile uusi termineid, n\u00e4iteks “\u00f5mblusteta haridus”,<\/em> millega r\u00f5hutati elukestva \u00f5ppe, huvihariduse ja mitteformaalse hariduse t\u00e4htsat osa tulevikus “\u00f5mblusteta“<\/em> ja terviklikult toimivas hariduss\u00fcsteemis.<\/p>

Allj\u00e4rgnevas vastukajas keskendugi huvihariduse ja mitteformaalse hariduse teemale.<\/p>

Muusaline huviharidus<\/strong><\/h3>

Tulevikuhariduse konverents oli meeleolukas: info ja arutlused vaheldusid teatraalsete sket\u0161idega, muusikapalade ja \u00f5pilaste loominguliste tantsuetendustega. “Muusaline” huviharidus oli t\u00e4iega kohal, turgutas vaimu ja l\u00f5i loomingulise \u00f5hkkonna.<\/p>

Seda kriipivam oli vastuolu, kui ilmnes, et visioonides k\u00fcll igati kesksena olemas, ei esinenud ministeeriumi strateegiadokumentides m\u00f5istet “huviharidus” enam mitte kordagi. Kuna huvihariduse teemaga seonduv paikneb “noorsoot\u00f6\u00f6 egiidi all”,<\/em> siis dokumentides r\u00f5hutati \u00fcksnes noorsoot\u00f6\u00f6d vanuses (7-26). R\u00f5hutati noorsoot\u00f6\u00f6tajate keskset rolli haridusv\u00e4ljal, mis on kahtlemata oluline, sellega saab ainult n\u00f5ustuda.<\/p><\/div><\/div><\/div>

Samal ajal tekitas k\u00fcsimusi, miks terminid “huviharidus” v\u00f5i ka “mitteformaalne haridus” ministeeriumi strateegilistelt skeemidelt puudusid. Isegi kui huviharidus kuulubki ministeeriumi “noorsoot\u00f6\u00f6” valdkonda, siis miks ei mainitud Eesti haridusstrateegia ametlikus retoorikas kordagi huviharidust?<\/p>

Kas ei kaasne mitte “huvihariduse” termini k\u00f5rvaldamisega Eesti ametlikest haridusdokumentidest inimarengu v\u00f5imalusi vaesestav haridusk\u00e4sitlus, millel pikemas perspektiivis v\u00f5ib olla kahjulik m\u00f5ju Eesti kultuuri, keele ja hariduse j\u00e4tkusuutlikkusele?<\/p>

Probleemip\u00fcstitus<\/strong><\/h3>

V\u00e4idan, et \u00fchiskonnal, milles kehtiv haridusk\u00e4sitlus v\u00e4listab ametlikus retoorikas huvihariduse, ega m\u00f5testa antiigist p\u00e4rit muusalise (kunstide, spordi) hariduse t\u00e4htsust, pole vaenlast vajagi, see h\u00e4vitab end pikemas perspektiivis ise \u2013 plebeistudes. Sest kultuuriloome ja \u00fclekande mehhanism seisneb t\u00e4henduse andmises<\/em>.<\/p>

Kui muusaline huviharidus pole v\u00e4\u00e4rtustatud retoorikas, siis \u2013 eriti v\u00e4ikses ja kihistunud \u00fchiskonnas \u2013 v\u00f5ib see tekitada reaalse kultuurikatkestuse ohu.<\/p>

Esiteks.<\/strong> On ju teada, et \u00fctlustega kujundame diskursuse, retoorikaga anname edasi hoiakuid ja v\u00e4\u00e4rtusi, mis vormivad praktikat. V\u00e4listamine retoorilisel tasandil – v\u00f5i huvihariduse k\u00e4sitlemine k\u00f5rvalise, kitsalt noortevaldkonna alateemana – on juba viinud huvihariduses t\u00f6\u00f6tavate inimeste ameti ja kutselise identiteedi h\u00e4gustumiseni, mis m\u00f5jub halvasti valdkonna arengule.<\/p>

Juba mitmeid aastaid on p\u00fc\u00fctud juurutada huvihariduses \u00fcldise m\u00f5istena noorsoot\u00f6\u00f6taja nimetust. Samal ajal t\u00f5rguvad m\u00f5te ja keel pidamast n\u00e4iteks Kaie K\u00f5rbi noorsoot\u00f6\u00f6tajaks, kuigi ta tegeleb t\u00f5esti laste ja noortega. Ikka tahaks \u00f6elda balletipedagoog v\u00f5i tantsu\u00f5petaja?<\/p>

On raske m\u00f5ista, mis eesm\u00e4rke sel moel saavutada soovitakse, kuid kui huviharidust iseseisva terminina pole, siis on keeruline v\u00e4ita, et huvihariduses t\u00f6\u00f6tavate inimeste t\u00f6\u00f6 ja amet on v\u00e4\u00e4rtustatud.<\/p>

Teiseks.<\/strong> Millest terminoloogiline segadus on tingitud ja kuidas kujunevad p\u00f5hjapanevad arengud Eesti haridusv\u00e4ljal? Kes v\u00f5tab vastutuse, kui poliitikakujundus s\u00fcnnib l\u00fchin\u00e4gelikust vaatest? Kas napib uuringuid, mis aitaksid riiklikke eesm\u00e4rke m\u00f5testada?<\/p>

Antud juhul viitab t\u00f5esti k\u00f5ik sellele, et Eesti ajalooline huvi\u2013 ja vabaharidus, mis noorsoot\u00f6\u00f6 k\u00f5rval moodustab Eesti elukestva \u00f5ppe traditsiooni ja olulise osa talendipoliitikast, on j\u00e4\u00e4nud uurimata ja m\u00f5testamata. Kuna teadmust selles vallas napib, siis ka poliitikute ja ametnike seatud prioriteedid neid v\u00e4ljendada ei saa.<\/p>

Samal ajal on n\u00e4iteks noortepoliitika Euroopa Liidu prioriteedina korralikult rahastatud valdkond ning uurimustega paremini kaetud, mist\u00f5ttu r\u00f5huasetus on Euroopa Liidu prioriteetsel noortevaldkonnal.<\/p>

Kolmandaks. <\/strong>Eriti m\u00f5istetamatu on “muusalise” huviharidusega seotud teema riiklik ignoreerimine Eesti arenguloolist konteksti arvestades. Teame ju, et laiema kultuuriavalikkuse teke on olnud seotud 19. sajandi l\u00f5pu kultuurilise emantsipeerumisega, mis sai poliitilise enesem\u00e4\u00e4ramise aluseelduseks.<\/p>

Selleks, et taotleda h\u00e4rrasrahvastega v\u00f5rdsemat staatust ja \u00f5igusi \u00fchiskonnas, tuli eelnevalt kultuuriliselt ja hariduslikult v\u00f5rdsemaks saada. Selline p\u00fcrgimus tuli ka \u00fcldrahvalikult (massiliselt) omaks v\u00f5tta.1<\/sup><\/p>

Kuidas eestlaste tee k\u00f5rgkultuurini k\u00e4is? Eks ikka l\u00e4bi “muusalise vabahariduse”, “harrastuskunsti”, mis on aluseeldus professionaalse kunstikultuuri kujunemisele.<\/p>

Sajandeid t\u00f6\u00f6d r\u00fcgava maarahva jaoks ei olnud juurdep\u00e4\u00e4s muusalisele kunstiharidusele sugugi enesestm\u00f5istetav. See juurdep\u00e4\u00e4s v\u00f5ideldi k\u00e4tte ja rajati kogukondade endi poolt, ehitati seltsimajad, kus olid lava ja saal.<\/p>

Eesti kultuuriline emantsipatsioon sai alguse rahvaharidusest ja p\u00fc\u00fcdlustest kunstide poole: ilmnes, et inimestes pakitses soov tegeleda koorilaulu, tantsu\u2013 ja n\u00e4itekunstiga, maalida ja sportida \u2013 end kunstiliselt v\u00e4ljendada. Seda ajaloolist rolli arvestades on huviharidust puudutav riiklik amneesia, mis kestnud juba pikemat aega, kurb ja arusaamatu.<\/p>

“Riiklik huvihariduse lisarahastamise mudel t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja kultuuriministeeriumis, rakendab seda aga haridus- ja teadusministeeriumi noorsoot\u00f6\u00f6 valdkonna rakendusasutus Eesti Noorsoot\u00f6\u00f6 Keskus.<\/em>“<\/p><\/blockquote>

Kuidas huviharidus t\u00e4nap\u00e4eval Eestis toimib?<\/strong><\/h3>

Taasiseseisvunud Eestis on huviharidusega seonduvad teemad antud kohalike omavalitsuste hallata (KOKS),2<\/sup> mis on loonud erinevate kildudega mosaiigi: on mitmeid omavalitsusi, kus huviharidus on v\u00e4ga h\u00e4sti korraldatud.<\/p>

Riigi tegevused huvihariduses on pihustunud mitme ministeeriumi vahel: riiklik huvihariduse lisarahastamise mudel t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja kultuuriministeeriumis, rakendab seda aga haridus- ja teadusministeeriumi noorsoot\u00f6\u00f6 valdkonna rakendusasutus Eesti Noorsoot\u00f6\u00f6 Keskus, sest juriidiliselt on huviharidus m\u00e4\u00e4ratletud noortepoliitika valdkonnana, eesm\u00e4rgiga “luua v\u00f5imalusi isiksuse mitmek\u00fclgseks arenguks ja toetada noore kujunemist h\u00e4sti toimetulevaks \u00fchiskonnaliikmeks”.3<\/sup><\/p>

N\u00f5nda on see alates 2004. aastast, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga ja harmoneeriti mitmeid poliitikaid, ka euroopalik noortepoliitika leidis oma kindla koha Eesti hariduspoliitikas. Seet\u00f5ttu on seaduses ka huvihariduse m\u00f5jusid m\u00f5testatud eesk\u00e4tt noorte (7-26) loovuse ja annete avastamise, sotsialiseerumise ja aktiivse eluhoiaku kujunemisena.<\/p>

M\u00f5istagi on noorsoot\u00f6\u00f6 v\u00e4ga t\u00e4htis ja huviharidusel on selles t\u00f6\u00f6s ka kaalukas osa: kui inimestele ei v\u00f5imaldata noorelt erinevate eluvaldkondade tundma\u00f5ppimist, siis v\u00f5ib olla raskem leida \u00fcles oma kutsumus \u2013 loomup\u00e4rastele eeldustele ja annetele vastav t\u00f6\u00f6, mis \u00f5nnelikuks teeb ja eneseteostust pakub.<\/p>

Kuid lisaks noorsoot\u00f6\u00f6le tegeldakse huviharidusega ka kultuuriministeeriumi allasutustes: n\u00e4iteks rahvakultuurikeskuses ja Laulu\u2013 ja Tantsupeo sihtasutuses, kus t\u00e4helepanu on suunatud k\u00f5igile eagruppidele p\u00e4rimus\u2013 ja rahvakultuuriga seotud huviharidusele. Ja loomeliitudes, nende allorganisatsioonides tegeldakse harrastuskunstide huviharidusega.<\/p>

Lisaks tegeldakse huvihariduse kui mitteformaalse haridusega veel muuseumides, loodus\u2013, teadus\u2013 ja avastuskeskustes, mille arendustegevusi suunab Eesti Teadusagentuur.<\/p>

Omaette maailm on vabaharidus ja selle v\u00f5rgustikud: rahva\u00fclikoolides, t\u00e4iskasvanute koolituskeskustes, eakate p\u00e4evakeskustes pakuvad v\u00f5imalusi tegeleda nii kunstidega, kui ka igasuguse praktilise eneset\u00e4iendusega (n\u00e4iteks keele\u2013 ja arvuti\u00f5pe, sotsiaalsed oskused, aiandus jms), sh huviharidusega.<\/p>

Niisiis on “huvihariduse v\u00e4ljal” palju eri t\u00f6\u00f6vorme (riiklikud eel\u2013 ja kutse\u00f5ppeasutused, kohalike omavalitsuste muusika\u2013 ja kunstikoolide v\u00f5rgustik, erakoolid, stuudiod, kursused, koolitajad jne), mis on suunatud nii lastele, noortele, t\u00e4iskasvanutele kui ka eakatele.<\/p>

V\u00f5ib \u00f6elda, et huviharidus katab k\u00f5iki eagruppe, sest huvi on filosoofiline m\u00f5iste, mis t\u00e4histab \u00fcldinimlikku omadust. Huvil p\u00f5hineb igasugune viljakas \u00f5ppimine, looming ja laiemas m\u00f5ttes \u00fchiskonna innovatsioon ning areng. Huvip\u00f5hine tegutsemissoov v\u00f5imaldab enesearengut, eneseteostust ja saadab inimest h\u00e4llist hauani, elukestvalt.<\/p>

“Uue haridusstrateegia koostamise kontekstis on \u00f5ige hetk k\u00fcsida: kas ei peaks p\u00fc\u00fcdlema tervikliku, riiklikult eesm\u00e4rgistatud, elukaarep\u00f5hise visioonini huviharidusest?<\/em>“<\/p><\/blockquote>

Riiklikult eesm\u00e4rgistatud huviharidus<\/strong><\/h3>

Uue haridusstrateegia koostamise kontekstis on \u00f5ige hetk k\u00fcsida: kas ei peaks p\u00fc\u00fcdlema tervikliku, riiklikult eesm\u00e4rgistatud, elukaarep\u00f5hise visioonini huviharidusest? Praegu terviklik ja s\u00fcsteemne korraldus puudub. Elukestva \u00f5ppe juurutamise senine praktika HTM-is, l\u00f6\u00f6b lahku t\u00e4iskasvanutele suunatud t\u00e4iend\u2013, \u00fcmber\u00f5ppe ja vabahariduse ning noorsoot\u00f6\u00f6 ja huvihariduse, seostades esimest aina enam t\u00f6\u00f6turu vajadustega.<\/p>

V\u00f5imalik, et see ongi parim viis nende valdkondade korraldamiseks. Kuid kindlasti ei ole hea mitteformaalses hariduses valitsev terminoloogiline segadus, samuti huvihariduses t\u00f6\u00f6tavate \u00f5petajate korrastamata kutsete ja tasude s\u00fcsteem.<\/p>

Huvihariduses t\u00f6\u00f6tavate tantsu-, n\u00e4item\u00e4ngu-, muusika- v\u00f5i muude loominguliste oskuste \u00f5petajad, kes tegelevad ringijuhtidena lastega v\u00e4ljaspool kooli, pole seaduse silmis mitte pedagoogid, vaid noorsoot\u00f6\u00f6tajad.4<\/sup><\/p>

Samal ajal on h\u00e4sti teada, et muusika\u2013 , tantsu\u2013 v\u00f5i kunsti\u00f5petajaks saamine eeldab erialaseid oskusi, mida \u00f5pitakse pikalt, pea pool elu, ning ei ole v\u00f5imalik omandada noorsoot\u00f6\u00f6 erialal kolmeaastases bakalaureuse\u00f5ppes.<\/p>

Kuna kutse- ja ametialane identiteet on inimese elus keskne minapildi ja enesehinnangu kujundaja, siis antakse j\u00e4rjekindla professionaalse identiteedi h\u00e4gustamisega, inimestele signaal, et nende amet v\u00f5i elukutse on v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslik, mis ei toeta \u00fchtegi kunsti\u2013 ja kultuurivahendaja kutsega inimest\u00a0ja p\u00f5hjustab nn kognitiivset dissonantsi.\u00a0<\/p>

Ometi teame, et need kogukonnad, kus leidub inimesi, kes kohalikele lastele, noortele, t\u00e4iskasvanutele v\u00f5i eakatele tantsu, laulu, robootikat v\u00f5i n\u00e4item\u00e4ngu, filmitegemist \u00f5petavad, on sidusamad ja eluj\u00f5ulisemad. Nende inimeste panus kogukondades on kullakaaluga, miks siis mitte neid inimesi ja ameteid v\u00e4\u00e4rtustada?<\/p>

Seet\u00f5ttu tulebki loovaid oskusi arendava, muusalise huvihariduse ja huvitegevusega seonduv l\u00e4bi arutada ja selgetele alustele seada, muidu seame ohtu talendiarenduse ja \u00fchiskonna innovatsiooniv\u00f5imekuse.<\/p>

“Seades riiklikke sihte hariduses, on vaja m\u00f5ista s\u00fcgavaid sotsiaalmajanduslikke seadusp\u00e4rasid ja korraldada hariduselu sel moel, et see aitaks \u00fchiskonda vaesusl\u00f5ksust v\u00e4lja, mitte ei suruks sinna kihistumise kaudu aina uusi p\u00f5lvkondi.”<\/em><\/p><\/blockquote>

Kultuuri\u2013 ja hariduspoliitikate eesm\u00e4rgid rahvastiku arengu vaates<\/strong><\/h3>

Iga \u00fchiskonna k\u00e4ek\u00e4ik (nii majanduslik, kultuuriline kui ka sotsiaal-poliitiline) s\u00f5ltub sellest, kui andekad, loovad ja v\u00f5imestatud on selle \u00fchiskonna inimesed. Maailmas on teadvustatud inimarengu t\u00e4htsust ja talentide panust \u00fchiskonna innovatsioonis\u00fcsteemis (Human development approach<\/em>5<\/sup>).<\/p>

Rahvastiku kui \u00fchiskonna andekuse ressursi uurimise ja arendamisega tegeldakse paljudes Euroopa riikides s\u00fcvendatult. Uuringud n\u00e4itavad, et mitmek\u00fclgse haridusega loovad ja aktiivsed kodanikud on tervemad, tulevad paindlikumalt toime probleemidega ja panustavad rohkem majandusse.<\/p>

N\u00e4iteks on leitud, et kunstihariduse lai k\u00e4ttesaadavus on otseselt seotud k\u00f5rgkultuuri arenguga, et juurdep\u00e4\u00e4s tehnika- ja loodushuviharidusele toetab t\u00e4ppisteaduste ja tehnikavaldkonna arengut, (n\u00e4iteks 78 protsenti nobelistidest on v\u00e4itnud, et leidsid oma ande, tegevusvaldkonna t\u00e4nu lapsep\u00f5lves kujunenud huvidele).<\/p>

Samuti on teada seosed rahvatervise, spordiklubide, -taristu ja h\u00e4stitoimiva treenerite s\u00fcsteemide vahel. On t\u00f5estatud, et aktiivne seltsielu, kultuuriline enesev\u00e4ljendus panustab \u00fchiskonna heaolusse, kasvatab \u00f5nneindeksit ja sidusust. Lisaks on teada, et inimeste aktiivne osalus kogukondades ja kodanike\u00fchendustes arendab demokraatiat.6<\/sup><\/p>

Just laia m\u00f5ju t\u00f5ttu on mitmetes Euroopa riikides seatud riiklikult l\u00e4bi m\u00f5eldud eesm\u00e4rgid muusalisele huviharidusele. Seda teed on l\u00e4inud n\u00e4iteks Iirimaa, kus k\u00e4ivitati viieaastane riiklik programm: “The Creative Ireland Programme, from 2017 to 2022″,<\/em> 7<\/sup>ja \u0160otimaa, “Cr<\/em>eative Scotland”.<\/em> 8<\/sup><\/p>

Kuid ka Soomes9<\/sup>, P\u00f5hjamaades, Islandil ning mujal L\u00e4\u00e4ne-Euroopas n\u00e4hakse loovuse edendamisel \u00fchiskonna alusv\u00e4\u00e4rtusena olulist rolli huviharidusel. Programmide “Creative Finland”, “Creative Scotland”<\/em> poliitiline meede l\u00e4htub Euroopa Liidu programmist “Loov Euroopa 2014-2020”, mida Eestis rakendab EAS, kuid siin vaadeldakse seda poliitikat kitsamalt, loomemajanduse poliitikana ja mitte \u00fcldrahvaliku inimarengu programmina.<\/p>